Skanska ajas Fenool- ja PIR- soojustuse segamini?

Akadeemilise haigla uue miljardiprojekti ehitamisel on kasutatud niiskustõrje ekspertide silmis küsitava väärtusega soojustusmaterjali. Region Uppsala sõnul on Skanska tarninud algselt lubatust erinevat materjali ja välistatud ei ole kahjutasunõude esitamine.

Akadeemilise haigla juurde ehitatava nn J-hoone fassaadi kehv seisukord on pannud paljusid kulme kergitama. Juba üle aasta on soojustusmaterjali tükid fassaadil lahtiselt ripnenud, vihma ja tuule eest kaitsmata. Aja jooksul on need ka murenenud ja värvi muutnud. Juba aasta tagasi nõudis haigla juhatus fassaadi välisilme kohta selgitust. Projektijuhi vastuseks oli, et PIR-nimelisest sünteetilisest vahust soojustusmaterjal on vastupidav. Üleeile jõudis aga Region Uppsalani teave, et ehitusfirma Skanska polegi kasutanud fassaadil PIR- vahtu. J-hoone soojustusplaadid on hoopis nn fenoolvahust.

Soome ehitustehnilise ekspertiisi laboratooriumis tehtud katsed näitavad, et fenoolvaht imab endasse oluliselt rohkem niiskust kui PIR. Selle eest on hoiatanud ka ehituskonsultatsioonifirma Bengt Dahlgren AB niiskustõrje spetsialist Mikael Sandberg.„Fenoolvaht imab endasse oluliselt rohkem niiskust kui PIR. Kuna soojustusmaterjal on fassaadil nii kaua lahtiselt ripnenud, võib niiskus olla tunginud koguni J-hoone betoonkarkassi,“ ütleb Mikael Sandberg.

Börje Wennberg (S), Region Uppsala nõukogu liige, on väga kriitiline Skanska otsuse suhtes kasutada PIR-vahu asemel fenoolvahtu. „See on meie jaoks täielik uudis. Meil on sõlmitud Skanskaga leping, milles antud tarnelubadusi nad täitnud ei ole. Sellisel juhul on tegemist lepingu rikkumisega. „Oleme tõsises hämmingus ja suhtume asjasse väga tõsiselt“, ütleb Börje Wennberg.

Marcus Andersson, Skanska regioonijuht, ei soovi Region Uppsalaga sõlmitud lepingus sätestatud materjale kommenteerida. Tema hinnangul on Skanska tarned olnud lepingule vastavad ja ettevõte midagi valesti teinud ei ole. „Fenoolvahul on PIR-iga võrreldes paremad soojustus- ja tulepüsivusomadused,“ ütleb Marcus Andersson.

Mõned eksperdid soovitavad fenoolvahtu mitte kasutada.

„Ekspertide hinnangud on erinevad. Meie kasutasime kaht erinevat eksperti, kelle hinnangul mingitniiskusprobleemide tekkimise ohtu ei ole.“ Ta rõhutab, et fassaadil olevad kahjustunud soojustusplaadid vahetatakse välja enne fassaadikivide paigaldamist, see töö on praegu käimas. Region Uppsala nõuab nüüd Skanskalt garantiid, et fassaadile paigaldatud soojustusmaterjal vastab samadele nõuetele, mis algselt lubatud PIR-materjal.

Kahtlaseid asjaolusid on aga veel. Üks Region Uppsala poolt tellitud niiskustõrje ekspert avaldas möödunud talvel oma kirjalikus hinnangus, et soojustusmaterjalina on kasutatud PIR-i. „Tahame teada, miks niiskustõrje ekspert teatas, et tegemist on PIR-iga, kui see nii ei ole,“ ütleb Kent Strömberg Region Uppsala kinnisvaraosakonnast.

 

Kas te ise ei peaks kontrollima J-hoone ehituseks tarnitavaid materjale?

„Skanskal on olemas eraldi enesekontrolli programm, mille rakendamine kuulub ostutehingu sisse ja meie oleme kontrollinud nendepoolset kontrollikavast kinnipidamist.“ Skanska sõnul arvati ettevõttes, et soojustusmaterjal on PIR-vaht. Fenoolvaht on valatud betoonelementidele juba enne nende J-hoone ehitusele tarnimist. „Fenoolvahu kasutamine soojustusmaterjalina betoonelementide tootmisel on väga küsitav, kuna fenoolvaht puutub niimoodi otse kokku niiske betooniga,“ kirjutab Soome ehitustehnilise ekspertiisi laboratoorium. Sellega, et soojustusplaadid on olnud fassaadil nii pikka aega kinni katmata, on oluliselt eiratud tootejuhiseid, tõdeb niiskustõrje ekspert Mikael Sandberg. Küsimusele, kas J-hoone fassaadile paigaldatud kivikate tuleks niiskuse kontrollimiseks eemaldada vastab ta: „Ma ei hakkaks oletusi tegema. Seda peavad näitama kohapeal tehtud mõõtmised.

Miljardiprojekt

J-hoone ehk nn Sissekäik 100 arvestuslik maksumus on u 2,5 miljardit Rootsi krooni.
See on üks Region Uppsala kalleimaid ehitusprojekte läbi aegade.
Hoonesse on planeeritud muuhulgas ruumid vähihaigetele, kiiritusraviks ja operatsioonisaalid.

Plaanide järgi peaks J-hoonele omistatama keskkonnasäästliku hoone kuldsertifikaat, mis eeldab vastavust väga kõrgetele niiskuskindluse nõuetele.

Allikas: https://www.unt.se/nyheter/uppsala/politiker-skanska-kan-ha-begatt-avtalsbrott-4828252.aspx

Pildid: Sven-Olof Ahlgren

Miljardiprojekt ehk J-Hoone