1585 – Kolmas Verstapost
Juba keskajal asus tänase Paldiski mnt. 82 aadressil kõrtsihoone ja umbes poole adramaa suurune talu. Erinevatel aegadel kandis hoone erinevaid nimesid, kuid suure tõenäosusega saab väita, et tegemist on Mustjõe vanima ehitisega, mida kaardil tähistati juba 1585 aastal. Kõrtsid asusid verstapostide juures. Nii oligi Raekojast Mustjõe kõrtsini täpselt kolm versta. Koht oli populaarne napsutajate seas, sest korravalvurid sattusid sinna harva.

Foto: Tallinna Linnaplaneerimise Amet Üldplaneeringute osakond. 2013
Sarnaselt kõrtsile, muutusid ka kõrtsi kõrval olevate maade ja valduste nimed. 17 ja 18 saj. võib Mustjõe suvemõisa alade kohta leida erinevaid nimesid, kõik tuletatud tolleaegsete omanike või rentnike järgi.
1799 – 1808 Riidevärvimise töökoda
Aastail 1799–1808 tegutses endise Mustjõe suvemõisa territooriumil riidevärvimise ja trükkimise töökoda.
1809 – Supelasutus
1809 aastal ostis Mustjõe suvemõisa arst Samuel Reinhold Winchler kelle algatusel rajati hoonesse soojade ja külmade vannidega vesiravila. Koht oli tuntud mitmete kultuuriinimeste seas, kes endale mudavanne ja muid Mustjõe ravikümblusi lubada said. Tegemist oli liivamere ääres asuva rohealaga, kus veel 1885. aasta suvel puhati ja tervist turgutati.