ENNE & PÄRAST – UNUSTUSSE VAJUNUD MUSTJÕE AJALUGU

Oleme võtnud eesmärgiks jäädvustada tänast Eestimaa linnapilti. Aastatega muutuvad linnad ja hooned palju. Ning sellele aitame kaasa ka meie oma igapäevase äritegevusega.

ENNE & PÄRAST on postituste seeria, mille käigus vaatame üle kuidas nägid välja hooned enne ja kuidas näevad välja pärast ehitustöid. Tõsi ta on, et mõni hoone lagunes või kinnistu seisis tühjana aastaid ja meie mälus seal varasemalt justkui midagi polnudki. Kuid kes otsib, see leiab. Nii plaanimegi tuua iga nädal lugejateni killukese ajalugu ja infot oma uutest fassaadiprojektidest.

MUSTJÕE ASUM – UNUSTUSSE VAJUNUD AJALUGU

Mustjõe on asum Tallinna linnas, Haabersti linnaosas, mis on oma nime saanud Mustamäelt alguse saava ja Kopli lahte suubuva jõe järgi. Tegemist ei olnud musta jõega nagu nimi seda märgib. Mustjõe vett tarvitati veel 1950-tel aastatel tarbeveena, kuid linna ja asutuse tihenemise tõttu on vesi aja jooksul muutunud joogikõlbmatuks. Rahvasuus kutsuti mustaks jõeks tegelikult kõiki väiksemaid ojasid. Nii on saanud ka Mustamäe allikatest alguse saav jõgi omale rahvapäraselt ajaloolise nimetuse.

Foto: FixFas. Kortermajad vana suvemõisa alal ja Mustjõe jõgi. 2019 Fassaadiprojekt

Mustjõe asum on läbi ajaloo olnud otseselt seotud Haabersti mõisaga. Nimelt kuulus Mustjõe asustus Haabersti linnamõisa koosseisu koos praeguse Kakumäe, Järveküla, Jõeküla, Pikaliiva, Õismäe, endise Kadaka küla ja loomaaia piirkonnaga. Linnamõisa moodustamise ajaks peetakse 17. sajandit, kuid erinevaid mainimisi Paldiski maantee ääres olevatest majapidamistest võib lugeda juba varasemast ajast.

Linnaosale nime andnud Haabersti asum sai oma põneva nime sealkandis omal ajal linnale kuulunud Kaeramõisa (saksa keeles Habers Hof) järgi.

Mustjõe asum ja sealse suvemõisa ajalugu

Kuna suur osa vanadest suvemõisatest polnud kaitse all, lammutati enamik hooneid nõukogude ajal. Tulemuseks on see, et meil pole tänaseks enam säilinud ühtegi kujutist ega plaani paljudest puitmõisatest, rääkimata pildimaterjalist. Võime vaid vanadest tekstidest ja säilinud vundamentidest välja lugeda majade ilme ning saada aimu sealse piirkonna toimetustest. Mustjõe suvemõisa hoonestus ja haljastus oli küll osaliselt säilinud. Kuid suvemõisaperioodi lõpus muudeti need tööstuslikel eesmärkidel.

Foto: Tallinna Linnaplaneerimise Amet. 2013

Vanimad kirjalikud allikad Mustjõe kohta pärinevad 1561. aastast. Ajaloo sügavustest võime lugeda, kuidas toimetasid väikese oja ja mere ääres kõrtsid, supelasutused ja värvivarbrikud. Täna on suurele mõisaalale kerkinud uhked uued kodud, mida kutsutakse – Mustjõe kodudeks (Paldiski mnt. 82, Tallinn).

1585 – Kolmas Verstapost
Juba keskajal asus tänase Paldiski mnt. 82 aadressil kõrtsihoone ja umbes poole adramaa suurune talu. Erinevatel aegadel kandis hoone erinevaid nimesid, kuid suure tõenäosusega saab väita, et tegemist on Mustjõe vanima ehitisega, mida kaardil tähistati juba 1585 aastal. Kõrtsid asusid verstapostide juures. Nii oligi Raekojast Mustjõe kõrtsini täpselt kolm versta. Koht oli populaarne napsutajate seas, sest korravalvurid sattusid sinna harva.

Foto: Tallinna Linnaplaneerimise Amet Üldplaneeringute osakond. 2013

Sarnaselt kõrtsile, muutusid ka kõrtsi kõrval olevate maade ja valduste nimed. 17 ja 18 saj. võib Mustjõe suvemõisa alade kohta leida erinevaid nimesid, kõik tuletatud tolleaegsete omanike või rentnike järgi.

1799 – 1808 Riidevärvimise töökoda
Aastail 1799–1808 tegutses endise Mustjõe suvemõisa territooriumil riidevärvimise ja trükkimise töökoda.

1809 – Supelasutus
1809 aastal ostis Mustjõe suvemõisa arst Samuel Reinhold Winchler kelle algatusel rajati hoonesse soojade ja külmade vannidega vesiravila. Koht oli tuntud mitmete kultuuriinimeste seas, kes endale mudavanne ja muid Mustjõe ravikümblusi lubada said. Tegemist oli liivamere ääres asuva rohealaga, kus veel 1885. aasta suvel puhati ja tervist turgutati.

TÄNAPÄEV ehk Mustjõe kortermajad

Tänaseks on vana mõisahoone aladele kerkinud kolm uut ja uhket kortermaja. Tegemist on kohaga, mille ajalugu hakkab vaikselt hägustuma ja millest lõpuni vähe teatakse. Kuid säilinud on selle koha ainulaadsus – mere lähedus ning väikese oja kallas. Kortermajad valmisid 2019 aastal Oma Ehitaja AS-i poolt ja kannavad kohale omast nime Mustjõe Kodud.

Foto: FixFas, vaade Rocca al Mare suunas. Mustjõe Kortermajad. 2019 fassaadiprojekt.

Hoone fassaad on loodud lihtsate ja selgete joontega, kasutades ära puitribistikku. Tumedamad osad ja varjundid on lahendatud tumeda fiibertsementplaadiga, tuues esile erilised kontrastid.

Foto: FixFas. Vaade linnale ja Mustjõe Kortermajadele. 2019

Meil on hea meel, et oleme saanud olla taas osa ajaloo ja linnapildi kujundamisel ning aidanud kaasa Mustjõe Kodude fassaadide lahendamisel.

info@fixfas.eu
www.fixfas.eu